Täna on PlayStation üks maailma tuntumaid meelelahutusbrände, mille uusim konsool PlayStation 5 ilutseb miljonites kodudes. Kogu mängumasina ajalugu sai aga alguse ühest tehnoloogiamaailma ootamatumast kannapöördest ja ebaõnnestunud partnerlusest kahe Jaapani suurkorporatsiooni vahel.
Kõik algas ühisest projektist
Kuni 1991. aastani hoidis elektroonikahiid Sony videomängude turult pigem eemale. Ettevõtte peamine roll piirdus teistele tootjatele komponentide tarnimisega – näiteks tegid nad helikiibi Nintendo konsoolile Super Famicom (meil tuntud kui Super Nintendo) ning neile kuulus väike videomänge arendav ettevõte Sony Imagesoft.
1988. aastal lõid Nintendo ja Sony aga käed, et luua Super Nintendole CD-plaadilugejaga lisaseade, mis kandis toona nime „Play Station“. Pärast pikka arendustööd esitleti seadet uhkusega 1991. aasta juunis toimuval CES-i tehnikamessil.
See, mis juhtus päev hiljem, üllatas aga kogu tööstust. Nintendo teatas ootamatult, et katkestab Sonyga lepingu ning hakkab sama tehnoloogia kasutamiseks tegema koostööd hoopis Philipsiga. Partnerluse purunemise peamiseks põhjuseks said erimeelsused tulevaste tulude jagamise osas.
Pettumusest sündis uus konkurent
Nintendo avalik ja ootamatu suunamuutus ärritas Sony toonast presidenti Norio Ohgat. Ta määras riistvarainsener Ken Kutaragi (keda täna tuntakse PlayStationi isana) juhtima uut projekti, mille eesmärk oli luua Nintendole turul tugev iseseisev konkurent.
Asjad ei läinud ettevõtte sees aga libedalt. 1992. aasta suvel toimunud koosolekul esitles Kutaragi Sony juhtkonnale uut CD-plaatidel põhinevat süsteemi, mis suudaks jooksutada 3D-graafikat. Suur osa Sony vanema põlvkonna juhtidest oli riskantse projekti vastu. Ohga pidas aga Nintendo tekitatud ebamugavat olukorda meeles ning otsustas Kutaragi visioonile siiski rohelise tule anda.
Selleks, et kaitsta PlayStationi meeskonda ettevõttesisese vastuseisu eest, koliti Kutaragi tiim Sony peamajast hoopis eraldiseisva üksuse Sony Music alla. See lüke osutus elutähtsaks: muusikaosakonnal oli juba olemas CD-plaatide tootmise ja turundamise kogemus, millest sai PlayStationi üks suurimaid trumpe. 1993. aasta sügisel asutatigi ametlikult Sony Computer Entertainment (SCEI).
3D-graafika ja soodsad plaadid tõid edu
Arenduse alguses arutati pikalt, kas uus konsool peaks keskenduma traditsioonilisele 2D-graafikale või uuele 3D-tehnoloogiale. Kui Sony nägi, millist edu saavutas Jaapani mängusaalides Sega 3D-kaklusmäng „Virtua Fighter“, sai suund hetkega selgeks – PlayStationi fookus pidi olema kolmemõõtmelisel graafikal. Kujundaja Manabu Sakamoto lõi konsoolile ka ikoonilise neljavärvilise logo, mis pidi looma optilise illusiooni ruumilisusest ja sügavusest.
Mänguarendajate pardale meelitamine kulges edukalt. Kui Nintendo kasutas mänge müües endiselt kalleid ja keeruliselt toodetavaid kassette, siis Sony pakkus odavamaid ja lihtsamini toodetavaid CD-plaate. Tuntud mängustuudiod, nagu Namco Jaapanis ja Electronic Arts läänes, tulid uue platvormiga kiirelt kaasa.
Esimese PlayStationi turuletulek 1994. aasta detsembris Jaapanis kujunes tohutuks edulooks. Konsool oli odavam kui peamine konkurent Sega Saturn ning levis peagi üle kogu maailma. Sellest sai ajaloo esimene mängukonsool, mida müüdi üle 100 miljoni eksemplari. See tohutu müügiedu tegi PlayStationist igaveseks maailmakuulsa brändi.
Kuhu PlayStation oma arenguga tänaseks jõudnud on, saab näha Sony Centeris, kus on esindatud konsooli viies põlvkond – nii õhem PS5 Slim kui ka võimsam PS5 Pro. Kogu valikuga tutvu SIIN.